+372 646 0660 (E - R 9:00-17:00)

Tere tulemast! Logi sisse või Registreeru kasutajaks

Mis see diabeet täpsemalt on?

02.12.2018
Mis see diabeet täpsemalt on?

Viimasel ajal räägitakse üha rohkem diabeedist ehk rahvakeeli suhkruhaigusest. Selleks on ka selge põhjus, sest Eestis põevad erinevat tüüpi diabeeti kokku 70000 inimest ning maailmas on see arv rohkem kui 400 miljonit. Selle haiguse kohta liigub palju valearusaamu ning müüte. Teeme siinkohal kokkuvõtliku ülevaate sellest, mis see diabeet siis täpsemalt on.  

Diabeet on krooniline ainevahetushaigus, mis vajab pidevat ja igapäevast ravi. Diabeeti põdeval inimesel ei tooda kõhunääre piisavalt või üldse mitte insuliini. Insuliini on vaja, et rakud saaksid elada. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, eeskätt rasva- ja lihasrakkudesse. Insuliini ei saa asendada ükski teine hormoon. 

Diabeedivormid 

Oluline on teada, et diabeedil on väga mitmeid erinevaid vorme. Diabeedi all mõeldakse erinevate haiguset kogumit. Levinumad ja rohkem teada on I ja II tüübi ning rasedusaegne diabeet. Sellele lisaks on muudest põhjustest tulenev diabeet nagu kõhunäärme operatsiooni või põletiku tõttu jm. Lisaks on veel mitmeid alavorme. Kõikide diabeeditüüpide siseselt võib esineda erinevaid avaldumisvorme ja ravi võib ulatuda eridieedist insuliinini.

I tüüp lööb tihti välja juba noores eas ning selle puhul ennetavat ravi või soovitusi ei ole. Siiani ei ole veel täpselt selge, miks ja kellel see tekib. I tüübi diabeedi puhul on kõhunäärme insuliini tootvad beetarakud hävinud või ei suuda enam insuliini toota. Seetõttu vajab see alati insuliinravi.

II tüüp tekib reeglina juba täiskasvanu eas ning teatud juhtudel saab palju ka ise ennetamiseks teha. Riski tõstavad ülekaal, kõrgem vererõhk ja rasvanäitajad veres, samuti ka pärilikkus, vanus, vähene aktiivsus, mõnede haiguste puhul kasutatavad ravimid jm. II tüübi puhul on insuliini tootmine ja/või ka kudede reaktsioon insuliinile häiritud. Tihti aitab ja piisab elustiilimuutusest, kuid sageli määratakse ka eraldi ravi.

Raseduseaegne diabeet tekib esmakordselt raseduse ajal ning vajab pidevat jälgimist. Olenevalt juhtumist, võib see vajada ka ravi. Reeglina peale sünnitust see kaob, kuid edasine veresuhkru jälgimine on vajalik, kuna II tüübi diabeeti haigestumise risk on neil naistel tulevikus suurem. 

Tunnused ja avastamine 

Kahtlusi võiksid tekitada järgmised tunnused: pidev janu, sage urineerimine, väsimus, ootamatu kaalumuutus, halvenenud nägemine, söögiisu muutused, haavade aeglane paranemine. Tänapäeval on õnneks mitmeid lihtsaid viise veresuhkru määramiseks. Üheks võimaluseks on ise enda suhkrutaseme kontrollimine glükomeetriga. Oluline on teha kindlaks, kas glükomeeter vastab kõigile EU nõuetele ning on usaldusväärne. Ühtesid maailmas kõrgemalt hinnatud ja turvalisemaid glükomeetreid Accu-Chek toodab Roche. Eestis on müügil Accu-Chek Performa, Active ning Instant glükomeetrid. Nende kohta saab täpsemalt uurida siit. Kui kuulud riskirühma, tasub isiklik glükomeeter ning pidev kontrollimise võimalus end kuhjaga ära. Varakult avastatud diabeedi puhul on tüsistuste oht märksa väiksem. Tühja kõhu (vähemalt 8 tundi) veresuhkrunäit peab tervel inimesel olema väiksem kui 6,0 mmol/l. 

Müüdid 

Usutakse, et suhkru ja maiustuste söömine põhjustab diabeeti, kuid tegelikult pole selle tekke vahel  seost leitud. Ainuke osa on sest tõde selle nurga pealt, kui maiustades tekib ülekaalulisus. Sellest järgmine uskumus on, et kõik ülekaalulised haigestuvad diabeeti. Ka see ei vasta tõele, mõni ülekaaluline ei haigestu kunagi diabeeti, kuid samas mõni teine normaalkaalus inimene haigestub. Veel usutakse, et diabeetik ei tohi süüa magusat. Tegelikult tohib ikka, lihtsalt peab hoolega suhkrutaset veres jälgima ning magusa kogus ei tohi olla suur.

 

Püsige terved,

AS Surgitechi pere