+372 646 0660 (E - R 9:00-17:00)

Tere tulemast! Logi sisse või Registreeru kasutajaks

Milliseid tervisenäitajaid peaksid mehed kontrollima?

13.04.2020
Milliseid tervisenäitajaid peaksid mehed kontrollima?

Mehed vajavad regulaarset tervisekontrolli. Meditsiiniline ülevaatus aitab püsida tervena, rääkida aegsasti tekkivatest muredest ning märgata võimalikke tekkivaid ohumärke õigeaegselt. Selliseid haigusi nagu südame-veresoonkonna haigused, diabeet ja mõned vähkkasvajad võib sageli avastada juba väga varajases staadiumis ning kiire tegutsemine võib komplikatsioone ja progresseerumist minimeerida või ära hoida.

Regulaarse tervisekontrolli käigus räägitakse tavaliselt arstiga enda ja perekonna haiguslugudest ning üldisest elustiilist. Muuhulgas ka toitumisharjumustest, kehakaalust ning sellest, kui aktiivne on elustiil ja kas näiteks suitsetatakse või tarbitakse tihedalt alkoholi. Kui mingis osas on riskifaktor kõrge, võib olla tõenäolisem, et tekib mõni konkreetne terviseprobleem. Näiteks võib kõrge vererõhk olla südame-veresoonkonna haiguste varajaseks hoiatuseks. 

Tervisekontroll kodus

Soovitatav on oma tervisel ka ise igapäevaselt kriitiliselt pilk peal hoida ning muuta see rutiiniks. Kodus saab ise jälgida:

Nahka - kontrolli oma nahka regulaarselt ning märka ebatavalisi sünnimärke või tedretähti ja jälgi ega neid suurel hulgal juurde ei teki. Pöördu arsti poole, kui märkate midagi ebaharilikku. Kui sul on kõrgenenud risk (näiteks kui töötad palju päikese käes või on sugulaste seas nahaprobleeme), siis tuleks dermatoloogi külastada vähemalt kord aastas.

Hambaid – oma hammaste heaks saab palju ise ära teha. Hammaste lagunemise, igemehaiguste ja hammaste kaotuse riski saab vähendada, kui puhastada hambaid regulaarselt ja mitte näksida suhkrurikkaid vahepalasid. Külasta hambaarsti vähemalt kord aastas kontrollimiseks ja professionaalse suuhoolduse saamiseks.

Suguelundeid - alates puberteedieast kontrolli regulaarselt oma munandeid, et ei oleks tekkinud ebaharilikku paksenemist või kõvemaid tükke. Kui on mure, pöördu kindlasti oma arsti poole, tänapäeval on enamus protseduure valutud ja mugavad.

Kehakaalu – ülekaalulisus on paljude erinevate haiguste, sealhulgas südameprobleemid ja diabeet, riskifaktoriks. Jälgige enda kehamassiindeksit (KMI) ning talje ümbermõõtu, et see vastaks normidele. 

Südame tervis

Südame tervis on äärmiselt oluline kogu organismi töötamise seisukohalt. Südame olukorra hindamiseks on mitmeid võimalusi ja alljärgnevalt toome välja, mida ja kui tihti tasuks arsti juures kontrollimas käia:

  • vererõhku tuleks kontrollida iga kahe aasta tagant, kui vererõhk on tavaliselt normaalne, oled alla 40-aastane ja kõrge vererõhu esinemist perekonnas pole. Kord aastas kui oled üle 40 või juba nooremas eas kui vererõhuga on olnud probleeme, perekonnas esineb kõrget vererõhku, insulti või südameatakke.
  • vereanalüüsid annavad hea üldise pildi olukorrast, muuhulgas kontrollitakse sellega kolesterooli ning triglütseriidide taset. Kõrge tase võib näidata suurenenud südamehaiguste riski. Vereanalüüs on soovitatav teha kord 2-3 aasta jooksul kui oled alla 40 aastane nind südamehaiguste risk on madal. Igal aasta alates 40. eluaastast või nooremalt kui sul on kõrge südamehaiguste risk või neid esineb perekonnas.
  • elektrokardiogramm (EKG) on valutu meditsiiniline test, mis tuvastab südame anomaaliad. Kui oled vanem kui 50 aastat, võib arst soovitada EKG-testi iga kahe kuni viie aasta tagant, sõltuvalt tervisest ja haigusloost. Räägi kindlasti oma arstile, kui märkad ebaregulaarsusi oma südametegevuses. 

Diabeedikontroll

Tulenevalt muutunud elustiilist ja -korraldusest on viimastel aastakümnetel tõusnud 2. tüüpi diabeetikute arv maailmas märgatavalt. Diabeeditekke riski võivad suurendada:

  • perekondlik eelsoodumus
  • ülekaalulisus ja kõrge vererõhk
  • südame-veresoonkonna haigused
  • teatud ravimite tarvitamine
  • istuv eluviis
  • ebatervislikud toitumisharjumused

Veresuhkrutaset saab kotrollida hetkel üksnes verest. Teha saab seda mugavalt nii kodus glükomeetriga (kui kontrollida on vaja tihedamalt) kui arstikülastusel üldise vereanalüüsiga koos. Kontrollimise tihedusel tuleb arvestada riskifaktoritega. 

Eesnäärmevähi kontroll

Eesnäärmevähi sõeluuringut ei tehta, selleks on mitmeid põhjuseid (üks näiteks, sest tõenäoliselt leitakse palju madala progressiooniriski vähiga patsiente, kelle haigus ei ohusta nende tervist, kuid mõte vähi olemasolust hakkab elu segama jne). Enne testimist arutage oma arstiga kindlasti testi plusse ja miinuseid. Kui oled vanuses üle 50 ning esineb mitmeid ohufaktoreid, tehakse teile tõenäoliselt eesnäärme spetsiifilise antigeeni (PSA) test. Kui PSA testi tulemus on kõrge, võib see viia teiste testideni. Tegemist ei ole kindlasti rutiinseks kontrolliks vajaliku või soovitatava testiga. Arutage seda kindlasti oma arstiga. 

Soolevähi sõeluuring

Kas teadsid, et kuni 90 protsenti soolevähkidest saab edukalt ravida, kui need avastatakse varakult? Eestis osalevad jämesoolevähi sõeluuringus 60–69-aastased ravikindlustatud mehed (ja naised) iga kahe aasta tagant. 2020. aastal kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule 1952, 1954, 1956, 1958 ja 1960.aastal sündinud ravikindlustatud mehed (ja naised). Uuring teostatakse väljaheiteproovist. Jämesoolevähi uuringule saavad minna inimesed ka sõeluuringu väliselt ja selleks ei pea sõeluuringu sihtrühma kuuluma. Kui on tervisemure ja soovid uuringule minna, siis tuleb kõigepealt oma perearsti poole pöörduda, kes vajadusel tervist kontrollib ja suunab lisauuringule. 

Silmade kontroll

Nägemine kipub vanusega halvenema. Tõsised silmahaigused, nagu glaukoom, kae, diabeetiline retinopaatia muutuvad vanusega tavalisemaks, mistõttu on soovitatav üle 60-aastastel meestel käia iga aasta silmauuringul. Alla 60 aastased, kes kannavad retseptiprille või kontaktläätsi peaksid samuti iga aasta silmi kontrollima, muul juhul kord 2-3 aasta jooksul. Haiguste riski suurendavad näiteks perekondlik soodumus, kõrge vererõhk ja diabeet, teatud ravimid, suitsetamine jne. Lisateabe saamiseks pöördu oma arsti või optometristi poole. 

Luutiheduse kontroll

Osteoporoos ilmneb siis, kui luud kaotavad mineraale, näiteks kaltsiumi, kiiremini kui keha suudab neid asendada. See muudab luud vähem tihedaks, kaotades jõu ja murdudes kergemini. Osteoporoos esineb küll sagedamini naistel, kuid see mõjutab ka mehi. Vanuse tõus on oluline riskitegur. Teised riskitegurid on veel näiteks - osteopeenia (vähenenud luutihedus), halvad toitumisharjumused, ebapiisavad toidukaltsiumi kogused, madal D-vitamiini tase, alkoholi tarbimine rohkem kui kaks jooki päevas, kofeiini tarbimine rohkem kui kolm tassi kohvi kogus päevas, vähene füüsiline aktiivsus jne. Seega, kui oled üle 60 aastane ning midagi ülalmainitust käib ka sinu kohta, kaalu luutiheduse testi tegemist. 

Lisaks tasub tervise puhul jälgida järgmist:

  • mis tahes ebaharilikke sümptomeid
  • vaktsineerimise staatust
  • alkoholi ja narkootikumidega seotud probleeme
  • vaimse tervise probleeme, näiteks depressioon või ärevus
  • erektsioonihäireid või muid seksuaalseid probleeme
  • seksuaaltervist ja suguhaiguseid
  • erinevaid vigastusi
  • suhteprobleeme. 

Iga inimene on unikaalne ja erinev ning tunneb ennast kõige paremini. Seega kui tunned, et midagi on paigast ära, ära ignoreeri seda, mehed ei pea olema „tugevad ja kõike ära kannatama“. Tugeva tervise alus on tugev immuunsus. Tugev immuunsus aitab organismil toime tulla ka kõigi võimalike terviseprobleemidega palju paremini. Võimalusel söö värsket, vitamiinirikast toitu – ja kui see pole võimalik, siis abista keha toidulisanditega. Samas tuletame meelde, et kui teil esineb haiguseid, konsulteerige enne toidulisandite tarbimist arstiga!

Hoia oma tervist ja ole terve! 

Allikas: https://www.betterhealth.vic.gov.au/health/HealthyLiving/health-checks-for-men