Magneesium on kehas leiduvatest mineraalidest neljandal kohal. See mängib keha ja aju
tervise juures väga olulist rolli. Magneesiumi ei pruugi keha ka tervislikult toitudes siiski
piisavalt saada.
Toome välja mõned olulised põhjused, miks su keha vajab magneesiumi:
Magneesium osaleb sadades biokeemilistes reaktsioonides
Ligikaudu 60% kehas leiduvast magneesiumist asub luudes, ülejäänud aga lihastes, pehmetes
kudedes ja vedelikes, sealhulgas veres. Tegelikult sisaldab iga keha rakk seda ning
magneesium osaleb enam kui 600 reaktsioonis sinu kehas. Näiteks vajab organism
magneesiumit energia saamiseks, valkude moodustamiseks, geenide hoolduseks, lihaste
liigutamiseks, närvisüsteemi reguleerimiseks jne. Paraku ei saa tänapäeval suur osa inimesi
soovitatud koguses magneesiumi igapäeva toidu ja joogiga.
Magneesium võib parandada treeningsoorituse tulemusi
Magneesium mängib rolli ka treeningu sooritamisel. Treeningu ajal võib sinu keha vajada,
aktiivsusest sõltuvalt, 10–20% rohkem magneesiumi kui muul ajal. Magneesium aitab
liigutada veresuhkrut lihastes ja vabaneda laktaadist, mis võib treenimise ajal lihastesse
koguneda ja valu põhjustada. Osad uuringud on näidanud, et lisakogus magneesiumi võib
parandada sportlaste, eakate ja kroonilisi haigusi põdevate inimeste treeningtulemusi.
Magneesium võitleb depressiooniga
Magneesiumil on aju talitluses kriitiline roll ning madal magneesiumitase on seotud
suurenenud depressiooniriskiga. Ühes üle 8800 inimesega tehtud uuringus leiti, et vähema
magneesiumi tarbimisega alla 65-aastastel inimestel oli 22% suurem tõenäosus
depressiooniks. Usutakse, et tänapäeva toidu madal magneesiumisisaldus võib põhjustada
seda, et depressiooni on aina rohkem.
Magneesiumist võib olla kasu II-tüüpi diabeediga inimestel
Uuringute kohaselt on umbes 48% II-tüüpi diabeediga inimestel veres madalam
magneesiumitase. See võib vähendada insuliini võimet hoida veresuhkru taset kontrolli all.
Lisaks näitavad uuringud, et vähese magneesiumi tarbimisega inimestel on suurem risk
haigestuda II-tüübi diabeeti.
Magneesiumil on põletikuvastane toime
Madal magneesiumitase organismis on otseselt seotud ka krooniliste põletikega, mis on üks
rakkude kiirema vananemise, rasvumise ja krooniliste haiguste põhjustajaid. Lisa
magneesiumi tarbimine võib alandada CRP-d ja muid põletiku markereid vanematel
täiskasvanutel, ülekaalulistel ja prediabeediga inimestel. Samamoodi võivad kõrge
magneesiumisisaldusega toidud nagu näiteks rasvane kala ja tume šokolaad vähendada
põletikku.
Magneesium võib aidata migreeni ennetada
Migreeni peavalud on tugevad ja kurnavad. Sageli esinevad iiveldus, oksendamine ning
tundlikkus valguse ja müra suhtes. Mõnede teadlaste arvates on migreeni all kannatavatel
inimestel magneesiumipuudus tõenäolisem kui teistel. Ning on ka leitud, et piisavas koguses
magneesiumi aitab ennetada ja leevendada migreenihooge.
Magneesium kaitseb südant
Magneesiumil on oluline roll vere pumpamisel südamesse. Piisav magneesiumikogus
vähendab südamehaiguste, sh rütmihäirete ja infarkti tõenäosust. Lisaks aitab see hoida
vererõhku kontrolli all ja see omakorda kergendab südame tööd.
Magneesium on organismile vajalik mineraal ning see on kergesti kättesaadav. Soovitatav
päevane tarbimine on meestel 400–420 mg ja naistel 310–320 mg. Seda saab nii toidust kui
toidulisanditest.
Toiduallikad: kõrvitsaseemned, spinat, tume šokolaad, mustad oad, kinoa, mandlid, makrell,
avokaado, lõhe.
Toidulisandid: hea ja sobiva magneesiumi leiad siit!
Kui teil on terviseprobleeme, pöörduge kindlasti arsti poole.
Allikad: www.healthline.com/nutrition/10-proven-magnesium-benefits ja www.toitumine.ee
Tugevat tervist!
AS Surgitech