Suvi on aeg, kus paljudel inimestel on rohkem energiat ning tihti magatakse vähem kui muul ajal aastas. Samas vaikselt hakkab kätte jõudma pikemate ja pimedamate ööde periood ning kuigi augustiunetus kõlab kaunilt, ei ole unetus tegelikult nauditav.

Uni mängib meie elus äärmiselt olulist rolli ning seetõttu tuleks selle kvaliteedile ning pikkusele tähelepanu pöörata. Une vajadus on inimestel erinev, kuid üldlevinud tõde ja uskumus, mida tänapäeval jälgitakse on see, et ööpäevas võiks täiskasvanud inimene magada keskmiselt kaheksa tundi. See on umbes kolmandik meie elust, mistõttu tasub seda veeta nii kvaliteetselt kui võimalik. 

Milleks me vajame und?

Inimese, nagu enamuse elusa siin maailmas, elu on rütmiline, koosnedes aktiivsuse ja puhkuse tsüklitest. Uni on vajalik, et meie rakud, koed ja infosüsteemid saaksid taastuda. Kui puhkuse ning ärkveloleku vahekord on paigas, on lihtsam leida oma ellu tähendus ja tasakaal. Une vajadust on uuritud sajandeid ning lisaks eelmainitule on jõutud veel mõnede põhjusteni- uni aitab säilitada aju õppimisvõimet, vältida depressiooni, tekkida uutel ajurakkudel, hoida kehakaalu kontrolli all, tugevdada immuunsussüsteemi, suurendada õnnetunnet jpm.

Und ja selle kvaliteeti võivad segada mitmed erinevad tegurid nagu näiteks stress, alkohol, hormoonide kõikumine, vale toitumine, kofeiin, depressioon ning ka ebapiisav melatoniini tase kehas. 

Mis on melatoniin?

Juba aegade alusest on inimestel olnud muster – valgel ajal olla üleval ning pimedal ajal magada. Sellise normaalse ööpäevarütmi reguleerimise taga seisabki käbinäärmes sünteesitav hormoon melatoniin. Seda kutsutakse ka "pimeduse ja Dracula hormooniks", sest just eeskätt pimedus stimuleerib melatoniini tootmist. See on ka põhjuseks, miks paljud kasutavad öö saabudes pimendavaid kardinaid ja unemaske. Normaalses olukorras hakkab keha tootma melatoniini hilisõhtul ja saavutab maksimumi kella 2-4 vahel öösel, peale mida see jälle langeb ning päeval on melatoniinitase kehas pea märkamatu. 

Millal vajab organism melatoniini lisaks?

Peamiselt tarvitatakse melatoniini ajavahe leevendamiseks, unerütmi taastamiseks ning magamajäämise lihtsustamiseks. Ameerika Ühendriikides on seda kasutatud toidulisandina unehäirete ravis aastast 1993. Veel kasutatakse seda üle- ja kevadväsimuse puhul. Peamiselt on melatoniinist abi siis, kui inimesel on unerütm käest läinud ning uinumine valmistab raskusi. Kuna taolised probleemid kimbutavad paljusid, luuakse pidevalt uusi ja erinevaid turvalisi hormoonpreparaate (toidulisandeid). Enamus riikides on need müügil käsimüügis ning isegi toidupoodides. Kui tundsid mõne punkti puhul end ära, siis meil on sulle pakkuda hea, turvaline ning lihtne lahendus - NervoCalm Sleep toidulisand melatoniiniga.

Tasub veel teada!

Melatoniinipreparaat ei ole sama mis unerohi. Unerohud mõjutavad otseselt uinumisega seotud ajurakke, melatoniin aga on  n-ö pimedushormoon, mis eraldub organismis seoses pimeduse saabumisega. Preparaadina tarvitades paneb see aju uskuma, et saabunud on pimedus ning uni saabub kergemini. Melatoniin ei pane inimest otseselt magama, vaid aitab luua und tekitava väsinud tunde.

Oluline on ka teada, et suurem kogus ei aita paremini. Preparaat annab ajule info, et väljas on pime, kuid suurem kogus ei edasta infot justkui oleks veel pimedam.

On ka mitmeid uuringuid, mis annavad alust arvata, et melatoniin tugevdab organismi üldist vastupanuvõimet ja immuunsust. Lisaks on tegemist tugeva antioksüdandiga. 

Kui sul tekkis mõtteid või küsimusi antud teemal, võta meiega julgelt ühendust - krista@surgitech.ee