"Mis on diabeet?" võib olla esimene küsimus, kui sina või mõni lähedane on sellise diagnoosi saanud. Kindlasti küsivad selle kohta ka pereliikmed ja sõbrad. Sisuliselt on diabeet see, kui veres on liiga palju glükoosi (suhkrut). Diabeeti iseloomustab lisaks see, kui organismil puudub võime täielikult või osaliselt insuliini (kõhunäärme poolt toodetud hormooni) toota. Insuliinil on oluline osa toidu seedimisel, võimaldades veresuhkrul rakkudesse siseneda. Ilma insuliinita jääb glükoos verre, suurendades glükoosi taset veres (hüperglükeemia). Selles etapis hakkab keha näitama märke, et midagi ei ole korras. Kui diabeedieelne seisund või diabeet on diagnoositud, tuleb sul tutvust teha veresuhkru mõõtmisega. Enamik inimesi testib veresuhkrut sõrmeotsa verest, kus pisikest tilka kasutatakse glükomeetri (glükoositaseme mõõteseade) testribal. Tänapäeva glükomeetrid on äärmiselt kiired ja turvalised ning vajavad tulemuste andmiseks väga väikest kogust verd.

Erinevat tüüpi diabeet

I tüüpi diabeet esineb 5–10% diabeetikutest ning seda diagnoositakse tavaliselt lastel ja noorukitel. Seda põhjustab pankreases insuliini tootvate beetarakkude hävimine. Selle tekkepõhjus pole siiani täiesti selge. Nendel juhtudel on vaja ravis kasutada insuliini

II tüüpi diabeet moodustab 90–95% kõigist diabeetikutest ja selle põhjuseks on organismi ebapiisav insuliini tootmine või võimetus seda õigesti kasutada. Seda diagnoositakse peamiselt täiskasvanutel (üle 40-aastased) ja sageli jääb see aastateks märkamata, kuna tihti pole sümptomeid kohe märgata. II tüüpi diabeeti soodustab ülekaalulisus, istuv eluviis ning pärilikkus. Enamasti ravitakse seda tablettidega, kuid mõnel juhul võib osutuda vajalikuks insuliini või muu süstitava ravimi kasutamine.

Rasedusaegne diabeet võib esineda mõnel naisel raseduse ajal. See juhtub siis, kui kehal on raseduse ajal raskusi insuliini kasutamisega, tavaliselt hormoonide muutuste tõttu. Enamasti kaob seda tüüpi diabeet pärast lapse sündi. Kuid see võib tõsta riski haigestuda tulevikus II tüüpi diabeeti.

Pidage meeles, et diabeedi tekkimine pole kellegi süü, kindlasti ära süüdista ennast. Sind tabas ootamatu muutus elus, kuid sellega on võimalik edukalt hakkama saada. Diabeediravi võib vajada elustiili muutmist ja mõnel juhul hõlmab see ravimeid ja/või insuliini. Kui sul on kahtlusi või küsimusi oma tervise osas, siis pöördu kindlasti oma arsti poole. Riskigruppi kuuludes oleks hea hoida igaks juhuks üks glükomeeter kodus, et aeg-ajalt end ise kontrollida.

Mõned näitajad, mida tasub enda puhul jälgida, mis võivad viidata diabeedile:

• kaalutõus
• külm higi
• raskemini paranevad haavad
• väsimus
• südamepekslemine
• osade ravimite võimalik kõrvalmõju
• sage urineerimine
• pidev janu
• äärmuslik nälg

Olge terved,

Surgitechi pere