Terve eesnääre on kreeka pähkli suurune organ mehe alakehas, asetsedes päraku ja põie vahel. See on organ, mille olulisust mehele ei saa kindlasti alahinnata, tegemist on justkui mehe teise südamega. Eesnäärme peamine ülesanne on reguleerida urineerimist ning seemnepurske protsesse.  

Kuidas hinnata eesnäärme tervislikku seisundit?  

Uriinisurve ja -kogus on heaks eesnäärmeprobleemide avastamise allikaks. Vaevuste korral võib eesnääre olla ploomi suurune, mis omakorda muudab uriini voolamise raskemaks. Kui kunagine uhke vool on kahanenud nõrgaks nirisemiseks, tasub asja kindlasti uurima hakata.

Sellisel muutusel võib olla mitmeid põhjuseid, näiteks nii eesnäärme healoomilik suurenemine, põletik kui ka vähkkasvaja. Viimase puhul ei pruugi alati uriinivool muutuda, seega ei tasu seda antud probleemi puhul ainsa indikaatorina usaldada.

Sümptomid, mida tasub üldise eesnäärme tervise puhul jälgida on – tihe urineerimine (ka öösiti), vereeritus enne või peale urineerimist, nõrga survega uriinivool. Küll vähem levinud, kuid siiski märkamist vajav oleks – valu munandites, erektsiooniprobleemid (ka valulikkus) ja valu urineerimisel.

Kui mõni neist eelpoolnimetatud vaevustest tundub tuttav, tasub kindlasti pöörduda spetsialisti poole. Mida varem asjaga tegeleda, seda kiiremad ja paremad tulemused tulevad.  

Mis on ohutegurid ja probleemide põhjustajad?  

Mehed on küll kui hea vein, mis ajaga vaid paremaks muutub, kuid vanus on ka üks teguritest, mis tõstab erinevate eesnäärmeprobleemide riski. Enamasti tunnevad neid mõjutusi üle 40-50-aastased meesterahvad, kellest pea pooled tegelikult juba teavad omast kogemusest, mida tähendab eesnäärme suurenemine ja sellest tingitud muudatused. Statistika näitab, et ka tõsisem probleem eesnäärmevähi näol hakkab ohustama rohkem just alates sellest vanusest.

Riski tõstab ka geneetiline soodumus. Tasub kursis olla, kuidas on teistel meessoost sugulaste tervislik seisnud selles osas läbi aja olnud. Kui kellelegi lähisugulastest on esinenud eesnäärmevähki, tasub seda mainida oma arstile, kes siis aegsasti sellega arvestab ja asjadel silma peal hoiab. Parim haigus on kindlasti põdemata haigus.

Avastatud on ka selge seos ülekaalu ja vähiriski vahel – suurem polster ümber kõhu kahekordistab eesnäärmevähiriski. Küsi teinekord, kas margariin, krõpsud, ülesoolatud söögid ja kiirtoit on ikka parem kui seks? 

Mida saab kohe enda heaks teha?  

Olenemata on vanusest ning hetkelisest tervislikust olukorrast, saab enda jaoks hakata juba täna palju tegema. Kõige parem ja targem on probleeme kindlasti ennetada, mitte tegeleda juba tekkinud tagajärgedega.

See kindlasti ei tule uudisena ning kuuldud on seda söögi alla ja peale, kuid tõesti - toitumisel on ka siin väga oluline roll. Eesnäärme toetamiseks soovitatakse süüa kaks-kolm portsjonit puu-

ja köögivilju päevas. Kaks-kolm korda nädalas võiks süüa heade rasvadega kalasid nagu lõhe, sardiinid, heeringas. Eesnäärme sõbrad on ka brokoli, tomat, pähklid, sibul, pruun riis ja spargel. Kui alkoholi ja gaseeritud magusaid jooke päris ära ei taha unustada, siis tasub nendega kindlasti piiri pidada. Piiritundeta (tegelikult ikka kõike mõistlikus koguses) võib juua rohelist teed ja puhast vett.  

Lihtne lahendus oleks…?  

Kui soovid lisaks eelpool mainitule veel kindlust, et saad piisavas koguses kõike vajalikku eesnäärme funktsioonide toetamiseks, siis kasuta muuhulgas PROSTACEUMi. Tegemist on loodusliku toidulisandiga, mis sisaldab muuhulgas kõrvitsaseemne, väikeseõielise pajulille ja serenoapalmi viljade ekstrakti, mis kõik on vajaliku ja toetava funktsiooniga. Kasutamine on samuti ülilihtne – võta 2 tabletti päevas söögi ajal koos veega ja ongi korras!